Sertão

*sertão - põuane sisemaa Brasiilia kirdeosas

Olen veidi aega internetist eemal olnud. Käisin eelmine nädal tööasjus Brasiilia kirdeosas Bahias. (Oi saaks vaid sellist tööd kogu aeg teha - üks organisatsioon USAs paneb kokku õppematerjale Brasiilia kultuuri kohta ja palusid, et ma Bahias käiks ja illustratsioonide tarvis veidi pilti teeks. Mingit normaalset fotokat mulle muidugi ei antud, profifotograafi jaoks neil kah raha polnud, seega jäin järgi mina oma keskmise hinnaklassi digiseebikaga. Palgaks sain täpselt ühe edasi-tagasi lennupileti - pole paha paari pildi eest). Sõit ise oli Bahia põuasesse sisemaale, linnadesse Euclides da Cunha ja Monte Santo. Passisin siis nädalakese Salvadoris, jõlkusin sõpradega, käisin rannas (talve lõpp Salvadoris = 30-35C), ja veetsin siis poolteist päeva sisemaal.
Leidsin netist mingi Brasiilia kaardi ka, kus Euclides da Cunha ilusti ära on märgitud. Niiviisi ta ei paistagi eriti kaugel sisemaal olevat, aga päris rannikualaga võrreldes on seal siiski hoopis teine maailm.

Pildid on nähtaval siin. Põhiliselt üritasin pilti teha loodusest, teeäärsetest majakestest ja kaktustest. Sisemaale minnes sain küüti koos pundi kohalike muusikutega (kelle kohta pool kavandatavast õppematerjalist käib) ja kuna neil oli ajakava igavesti kiire, siis jäi pea mu ainsaks pildistamisvõimaluseks läbi lahtise autoakna klõpsimine... sellepärast ka siis nii palju neid teeäärseid maju ja nii vähe tõeliselt huvitavaid situatsioone. Aga kui ameeriklastel on ütlemist, siis palun järgmine kord lisada "palgale" ka bussipilet sisemaale + öö kohalikus hotellis, et ma teiste sabas ei peaks jõlkuma.

Muidu oli seal täitsa vahva. Kuigi Bahia on troopiline ja palav osariik, siis sisemaal läheb öösel üsna jahedaks. Täpset temperatuuri ei oska öelda, aga tunne oli, et vahe oli ikka umbes 35-lt 15C peale. Kliima on nii kuiv, et põllumajandus vaagub hinge ja paljud kohalikud migreeruvad hordidena Brasiilia suurematesse linnadesse tööd ja elatust otsima. Üks kaasasolev muusik, Gereba, sealsamas lähedal Monte Santo linnas sündinud, jutustas, et tema väiksem vend nägi esimest korda elus vihma alles 4-aastaselt. Väikevend olla otsekoheselt välja vihma kätte hullama läinud. Ise oleksin ma sellises olukorras vist hoopis ehmatusest ja hirmust peitu pugenud (kujuta ette, kui järsku taevast mingit suvalist jama alla hakkab tulema).

Kohalik arhitektuur on ka hoopis teine tera kui rannikul ja suurlinnades. Paljud majakesed olid pisikesed, värvilised ja ilma klaasideta akendega (ehk siis aknaks oli tühi auk). Temperatuuri pärast pole erilist vajadust klaase panna ja kuna sisemaal on pätte vähe, siis pole turvalisuse pärast kah neid klaase tarvis. Kes ikka väga majja sisse tahab saada, see saab ka läbi klaasi. Ainuke probleem - sääski oli üsna palju.

Euclides da Cunha ja Monte Santo kuuluvad samasse piirkonda koos Canudos'e linnaga. Kõik kolm on kuulsad ajalooliste sündmuste tõttu (Canudos'e sõda...minu teada Brasiilia ainuke kodusõda ja üsna huvitav jupike ajalugu. Lühidalt siis sedasi, et 19. sajandi lõpul organiseeris üks kohalik kuju Antonio Conselheiro Canudose piirkonnas alternatiivse elustiiliga kommuuni, mis oma väiksusest hoolimata Brasiilia valitsusele muret tekitas ning mille valitsuse sõjavägi peale kahte ebaõnnestunud sõjakäiku lõpuks suure veretööga lömastas. Hiljem kirjutas Kirjanik Euclides da Cunha sellest sündmusest suurteose ja tänaseks on Canudose sõda üks tähtsamaid sündmusi Brasiilia ajaloos. Antonio Conselheirost võib mõelda ka kui hipide esiisast. Kommuun polnud üldse mitte mingi eriliselt ohtlik revolutsioonipesa, vaid lihtsalt hulk inimesi, kes koos tööd teegid ja "kõike jagasid"...umbes nii nagu hipid siis kuuekümnendatel, hehehe).