Aga jah... laiskade inimeste rõõm on see Brasiilia pesumajandus. Viisin mõned päevad tagasi jälle kotitäie kraami pesulasse ja täna läksin järgi. Süda hüppas rõõmust sees, kui pesulatädi mulle kena paberisse mähitud pakikese ulatas, kus mu kenasti triigitud ja perfektselt volditud asjad sees olid. Kenasti sümmeetriliselt volditud pakike ise peaaegu nagu kingitus. Mis sa hing veel ihkad - tunne, nagu oleks just tulnud poest uusi ostmast. Küll on see laiskade pesupäev alles tore asi!
Monday, November 16, 2009
Laiskade inimeste rõõm
Meil siin pansionaadis pesumasinat pole ja rätikuid ning kehakatteid tuleb mul regulaarselt viia pesumajja. No, Brasiilias on seda vaest ja madalamat keskklassi (loe: neid, kel kodus pesumasinat pole) piisavalt palju, et pesumajaärindus siin kenasti õitseda võiks. Pesumaju on siin pea sama tihedalt kui pagariärisid - pea igal tänaval on väike pesumajake (minu kodust paari minuti jalutuskäigu raadiuses on neid vähemalt kolm). Mulle tundub, et paljud kohalikud ei kavatsegi pesumasinat osta, kuna teenus nii kergelt kättesaadav on. Enamik pesumaju pakuvad ka pesule järgi tulemise ning koju kätte toomise teenust, tihti tasuta. Ma olen teistega võrreldes sellevõrra tubli, et oma pesu viin ise 200m kaugusele pesumajja ;)
Aga jah... laiskade inimeste rõõm on see Brasiilia pesumajandus. Viisin mõned päevad tagasi jälle kotitäie kraami pesulasse ja täna läksin järgi. Süda hüppas rõõmust sees, kui pesulatädi mulle kena paberisse mähitud pakikese ulatas, kus mu kenasti triigitud ja perfektselt volditud asjad sees olid. Kenasti sümmeetriliselt volditud pakike ise peaaegu nagu kingitus. Mis sa hing veel ihkad - tunne, nagu oleks just tulnud poest uusi ostmast. Küll on see laiskade pesupäev alles tore asi!
Aga jah... laiskade inimeste rõõm on see Brasiilia pesumajandus. Viisin mõned päevad tagasi jälle kotitäie kraami pesulasse ja täna läksin järgi. Süda hüppas rõõmust sees, kui pesulatädi mulle kena paberisse mähitud pakikese ulatas, kus mu kenasti triigitud ja perfektselt volditud asjad sees olid. Kenasti sümmeetriliselt volditud pakike ise peaaegu nagu kingitus. Mis sa hing veel ihkad - tunne, nagu oleks just tulnud poest uusi ostmast. Küll on see laiskade pesupäev alles tore asi!
Sunday, November 15, 2009
Jõuluhooaeg
Seda juba mainisin, et sügisene vabandust, kevadine (siin on praegu hoopis kevad ju) jõuluhooaeg algas pihta lausa 1. novembril. Tol hetkel ei olnud ma viitsinud pilte panna, aga üleeile tegin siis tööle minnes bussiakna kaudu paar klõpsu ära. Kuigi olen siin palju aastaid juba jõlkumas käinud, siis kevadine jõuluhooaeg ja jõulud kui suve avapauk on veel veidi harjumatu.
@suve avapauk...vaata tänavatermomeetriga fotot allpool (je see on veel jahedamal päeval tehtud foto) :p


ülemised pildid: kuused ja jõulumehed ilmusid Avenida Paulistale 2. novembri hommikul ja palju hooned on olnud täielikus jõulurüüs sellest ajast saati. No on kannatust neil brasiillastel pikki pidusid pidada. karneval = 6 päeva, jaanipäev = pea terve juunikuu... nüüd siis jõulud = kaks kuud. Anna kannatust, hehehe.
alumine pilt: see oli siis temperatuur ülemiste piltide tegemise hetkel ja kohas. Ja see oli veel üks jahedamatest päevadest... Võimalik, et São Paulo elanikud on leppinud faktiga, et siinkandis on jõulud suur suveüritus ja hea rannapuhkuse võimalus. Brasiilia veel kuumemas kirdeosas, Salvadoris, kleebivad elanikud järjekindlalt jõulukaunistusena vatti akendele, üritades vist jätta "lumiste jõulude" muljet. Siin São Paulos pole sellist kommet veel (ma kordan, veel) kohanud.
@suve avapauk...vaata tänavatermomeetriga fotot allpool (je see on veel jahedamal päeval tehtud foto) :p
*
ülemised pildid: kuused ja jõulumehed ilmusid Avenida Paulistale 2. novembri hommikul ja palju hooned on olnud täielikus jõulurüüs sellest ajast saati. No on kannatust neil brasiillastel pikki pidusid pidada. karneval = 6 päeva, jaanipäev = pea terve juunikuu... nüüd siis jõulud = kaks kuud. Anna kannatust, hehehe.
alumine pilt: see oli siis temperatuur ülemiste piltide tegemise hetkel ja kohas. Ja see oli veel üks jahedamatest päevadest... Võimalik, et São Paulo elanikud on leppinud faktiga, et siinkandis on jõulud suur suveüritus ja hea rannapuhkuse võimalus. Brasiilia veel kuumemas kirdeosas, Salvadoris, kleebivad elanikud järjekindlalt jõulukaunistusena vatti akendele, üritades vist jätta "lumiste jõulude" muljet. Siin São Paulos pole sellist kommet veel (ma kordan, veel) kohanud.
Wednesday, November 11, 2009
Pimedus! Valgus!
Nonii... nüüd läks veidi huvitavaks kah. Meil siin oli apagão... bleckaute...elektrikatkestus.... ja täielik kottpimedus. Elekter läind, ja mitte vähe.
Olin eile, teisipäeva õhtul, mõnede sõpradega siinsamas kodu lähedal baaris, ajasime juttu, võtsime veidi õlut, õhtu edenes hästi... ja järsku terves baaris tuled kustusid. Alguses oli tore - baaritäis lõbusat rahvast hüüdis 'jee" ja nalja sai oi kui palju. Mõne minuti pärast tuli valgus tagasi, ning umbes 10 minutit hiljem - jälle pimedus. Rahvas hüüdis veelkord 'jee'... aga pimedus jäi. Aknast vaadates oli näha, et terve tänava ulatuses polnud valguselaikugi olla. Siin-seal vaid mõne hoone fuajee tuled, mis generaatori baasil põlesid. Noo, mis teha, esialgu läks pidu pimedas edasi, aga vaikselt hakkasid ka baari uudised kohale jõudma - keegi kuskil mainis, et elekter pole läinud mitte meie tänaval, vaid terves linnas. Siis tuli juba uudis, et mitte vaid São Paulos, vaid ka naaberosariikides. Sõda?!?
Polnud veel kesköögi, kui meid baarist "turvalisuse eesmärgil" välja kupatati. Teise sõnaga - pimedas on pätte palju ja kardeti, et ehk tuleb mõni pätikamp baari vallutama. Sellele muidugi ei mõeldud, et ilma elektrita metroo ei käi, paljud koju ei pääse ning seetõttu peavad jääma niisama tänavale uitama. Heheh, õnneks oli minu kodu lähedal. Koperdasin siis kottpimedas kodu poole... ja ohh, mis ma kuulen-näen - kõik noored minu majast on kogunenud kitarridega maja ette trepile laulma ning küünlavalges aega viitma (jah, pimedas ja teadmatuses on veidi nadi magama minna).
Mingil hetkel me kõik väsisime seal trepil pilli tinistades ja igaüks kobis oma tuppa kotile - homme (täna) on kõigest hoolimata tööpäev. Praegu on kelle veidi üle poole kuue hommikul...ärkasin selle peale, et toa laelamp põles ja valgusekiir paistis otse silma. Internet ka tagasi ja lõpuks ometi on võimalus uudiseid lugeda. Tõesti - Itaipu elektrijaamas oli veel selgitamata probleem ja elekter oli läinud pool ööd Paraguais ja pooles Brasiilias. São Paulos metroo ei käinud, inimesed jäid rongidesse kinni, lifitid jäid poolel teel pidama, bussid olid puupüsti täis, valgusfoorid ei töötanud (liiklus oli täielik kaos...seda nägin koju jalutades isegi), ja inimeste paranoiad seoses sõdade, terroristide ning tulnukatega said vaid hoogu juurde.
Kohalik ajaleht, Folha de São Paulo, on juba mõned pildid netti pannud. neid saab näha siin (vajuta vasakul olevatele hallidele ruudukestele ühelt pildilt teisele liikumiseks): http://www1.folha.uol.com.br/folha/galeria/galeria-20091111-apagao.shtml
Nojah huvitav oli. Mõned tunnid teadmatust, palju nalja, veidi ebamugavust (paljudele inimestele ka palju ebamugavust)...aga õnneks on valgus nüüd tagasi. Aga pool Brasiiliat + Paraguai!?!??? Et siis umbes 50 Eestit ilma elektrita?? On ikka veidi ekstreem tõesti. Eks hiljem uudistest näeb asja tegelikku mõõtu ja põhjusi.
ps: järgnevad fotod pole minu tehtud

São Paulo suurtänavad - São Paulo kesklinn on nagu New York - siin ei magata kunagi. Ja tuled ei kustu siin ka kunagi. Välja arvatud täna...

Inimesed bussides tunglemas, sest kohalik põhitransport - metroo - täna ei käi.
Olin eile, teisipäeva õhtul, mõnede sõpradega siinsamas kodu lähedal baaris, ajasime juttu, võtsime veidi õlut, õhtu edenes hästi... ja järsku terves baaris tuled kustusid. Alguses oli tore - baaritäis lõbusat rahvast hüüdis 'jee" ja nalja sai oi kui palju. Mõne minuti pärast tuli valgus tagasi, ning umbes 10 minutit hiljem - jälle pimedus. Rahvas hüüdis veelkord 'jee'... aga pimedus jäi. Aknast vaadates oli näha, et terve tänava ulatuses polnud valguselaikugi olla. Siin-seal vaid mõne hoone fuajee tuled, mis generaatori baasil põlesid. Noo, mis teha, esialgu läks pidu pimedas edasi, aga vaikselt hakkasid ka baari uudised kohale jõudma - keegi kuskil mainis, et elekter pole läinud mitte meie tänaval, vaid terves linnas. Siis tuli juba uudis, et mitte vaid São Paulos, vaid ka naaberosariikides. Sõda?!?
Polnud veel kesköögi, kui meid baarist "turvalisuse eesmärgil" välja kupatati. Teise sõnaga - pimedas on pätte palju ja kardeti, et ehk tuleb mõni pätikamp baari vallutama. Sellele muidugi ei mõeldud, et ilma elektrita metroo ei käi, paljud koju ei pääse ning seetõttu peavad jääma niisama tänavale uitama. Heheh, õnneks oli minu kodu lähedal. Koperdasin siis kottpimedas kodu poole... ja ohh, mis ma kuulen-näen - kõik noored minu majast on kogunenud kitarridega maja ette trepile laulma ning küünlavalges aega viitma (jah, pimedas ja teadmatuses on veidi nadi magama minna).
Mingil hetkel me kõik väsisime seal trepil pilli tinistades ja igaüks kobis oma tuppa kotile - homme (täna) on kõigest hoolimata tööpäev. Praegu on kelle veidi üle poole kuue hommikul...ärkasin selle peale, et toa laelamp põles ja valgusekiir paistis otse silma. Internet ka tagasi ja lõpuks ometi on võimalus uudiseid lugeda. Tõesti - Itaipu elektrijaamas oli veel selgitamata probleem ja elekter oli läinud pool ööd Paraguais ja pooles Brasiilias. São Paulos metroo ei käinud, inimesed jäid rongidesse kinni, lifitid jäid poolel teel pidama, bussid olid puupüsti täis, valgusfoorid ei töötanud (liiklus oli täielik kaos...seda nägin koju jalutades isegi), ja inimeste paranoiad seoses sõdade, terroristide ning tulnukatega said vaid hoogu juurde.
Kohalik ajaleht, Folha de São Paulo, on juba mõned pildid netti pannud. neid saab näha siin (vajuta vasakul olevatele hallidele ruudukestele ühelt pildilt teisele liikumiseks): http://www1.folha.uol.com.br/folha/galeria/galeria-20091111-apagao.shtml
Nojah huvitav oli. Mõned tunnid teadmatust, palju nalja, veidi ebamugavust (paljudele inimestele ka palju ebamugavust)...aga õnneks on valgus nüüd tagasi. Aga pool Brasiiliat + Paraguai!?!??? Et siis umbes 50 Eestit ilma elektrita?? On ikka veidi ekstreem tõesti. Eks hiljem uudistest näeb asja tegelikku mõõtu ja põhjusi.
ps: järgnevad fotod pole minu tehtud

São Paulo suurtänavad - São Paulo kesklinn on nagu New York - siin ei magata kunagi. Ja tuled ei kustu siin ka kunagi. Välja arvatud täna...

Inimesed bussides tunglemas, sest kohalik põhitransport - metroo - täna ei käi.
Saturday, November 7, 2009
Leivategu
Ohhjahh... kohalikud siin nõuavad mu käest mingit tüüpilist Eesti toitu. Mitu kuud olen juba mõelnud, et mida sellist küll teha, mida ma 1) oskaks teha, ja 2) mis oleks ka Eesti söök (ja mitte terve Euroopa ja poole Brasiilia peal tavaline asi...hapukapsa on Saksa immigrandid siia juba 20. sajandi alguses sisse toonud ja see mingi eriline eksootika siin São Paulos ei ole). Lisaks on siis veel probleem, et paljusid meile tavalisi toiduaineid pole siin saada või saab vaid läbi suure raskuste (rukkijahu on haruldus, õige maitsega hapukoort pole veel kohanud, kohupiima-petti-keefirit siin ei tunta...raske on sedasi, hehehe).
Leivateo mõte tuli hetkel, kui ma suurelt turult kesklinnas (Mercado Municipal) leidsin ühes putkas müügil köömned. Köömned on siinkandis piisavalt haruldased, et müüja ei teadnud neile isegi portugalikeelset nime anda. Kotike köömneid oli importkaup ja pakile peale trükitud "kümmel". Saksa toode vist... Igaks juhuks ostsin köömned ära ja mõtlesin, et nüüd vist leivateost ei pääse. Otsisin siis netist rukkileiva retsepte... Järgmine takistus - juuretiset rukkileivaretsepte eriti kerge leida ei ole. Ja juuretist ennast siinmaal vist ammugi ei tunta (ehh, rukkileibagi ei tunta). Sõna 'juuretis' portugali keelde ka tõlkida ei oska. Ühe majanaabri käest küsisin (see oskab saia küpsetada), aga tema ei teadnud sellisest asjast midagi. Nooh...emps saatis mingisuguse retsepti meili teel. Kuna muud valikut pole, siis hetkel läheb see loosi. Poest leidsin pika otsimise järel rukkijahu kah. Juurde orgunnisin veel mingit nisukiudu ja mingeid seemneid (ai ärge paluge tõlkida...nägid leiva sisse panemiseks sobivad välja), Youtube'ist otsisin kah leivateo õpetusi ja täna siis võtsin julguse kokku.
Pärm sooja vette, suhkurt juurde, kokku segada, siis 10 minutit seista lasta. Siis jahud-seemned-köömned, sool ja veidi sulavõid. Segasin selle segu kokku ja panin räti all päikee käes kasvama. Õues on siin täna mingi 28C kanti, päikeselaigus vist ehk rohkemgi. Praegu tagantjärele on kahtlus, et ega sellest temperatuurist vist tegelikult ei piisanud. Järgmiseks leivateoks pean suuremat suve ootama (ega siin 40C tulemata ei jää - paras ilm pärmitaigna kergitamiseks). Pildil siis minu tainapäts räti all, maja hoovis kerkimas. Ega ta ausalt öeldes eriti just kõrgemale ei kerkinud, valgus rohkem külgedele laiali, sest taignanõu oli liiga suur.
Umbes 45 minuti pärast mudisin oma taignajupi veel kord veidi jahuga läbi, tegin kolm pisikest pätsikest ja panin veel 15 minutiks räti alla kerkima (seekord eelsoojendatud ahju ukse peale... suure leivateo peale oli päike juba majanurga taha vajunud ja majahoovis enam nii palav ei olnud). Seekord ei kippunud pätsikesed pea üldse kerkima. No, kannatus läbi, pätsid ahju, 20-30 minuti pärast välja...ja siin nad on. Veidi magedad tulid (ei osanud õiges koguses soola panna), veidi tihedad kah (minu esimene pärmitaigna katsetus), aga süüa mingil määral kõlbavad.
Juustu peale ja pole väga viga.
Teistele pakkumiseks pean muidugi veidi veel harjutama. Aga õppida tuleb mul kiirelt - pool kilo rukkijahu on kohalikus poes umbes 36eek kanti. Kalliks läheb see leivategu, kui iga väiksemat sorti kukli peale kolme korraliku leiva raha peab kulutama.
Hmmm... ja koduste leivategijatega pean vist ka veel kord konsulteerima, et selle pärmitaignaga ikka hakkama saaks. No jõuludeks saan vast selgeks.
Aga rääkides jõuludest - Avenida Paulista sai jõuluehted juba 1. Novembril. Meil siin on jõuluhooaeg seega juba alanud. Eestis vist alles kadri- ja mardisandid tulemas...
Leivateo mõte tuli hetkel, kui ma suurelt turult kesklinnas (Mercado Municipal) leidsin ühes putkas müügil köömned. Köömned on siinkandis piisavalt haruldased, et müüja ei teadnud neile isegi portugalikeelset nime anda. Kotike köömneid oli importkaup ja pakile peale trükitud "kümmel". Saksa toode vist... Igaks juhuks ostsin köömned ära ja mõtlesin, et nüüd vist leivateost ei pääse. Otsisin siis netist rukkileiva retsepte... Järgmine takistus - juuretiset rukkileivaretsepte eriti kerge leida ei ole. Ja juuretist ennast siinmaal vist ammugi ei tunta (ehh, rukkileibagi ei tunta). Sõna 'juuretis' portugali keelde ka tõlkida ei oska. Ühe majanaabri käest küsisin (see oskab saia küpsetada), aga tema ei teadnud sellisest asjast midagi. Nooh...emps saatis mingisuguse retsepti meili teel. Kuna muud valikut pole, siis hetkel läheb see loosi. Poest leidsin pika otsimise järel rukkijahu kah. Juurde orgunnisin veel mingit nisukiudu ja mingeid seemneid (ai ärge paluge tõlkida...nägid leiva sisse panemiseks sobivad välja), Youtube'ist otsisin kah leivateo õpetusi ja täna siis võtsin julguse kokku.
Teistele pakkumiseks pean muidugi veidi veel harjutama. Aga õppida tuleb mul kiirelt - pool kilo rukkijahu on kohalikus poes umbes 36eek kanti. Kalliks läheb see leivategu, kui iga väiksemat sorti kukli peale kolme korraliku leiva raha peab kulutama.
Hmmm... ja koduste leivategijatega pean vist ka veel kord konsulteerima, et selle pärmitaignaga ikka hakkama saaks. No jõuludeks saan vast selgeks.
Aga rääkides jõuludest - Avenida Paulista sai jõuluehted juba 1. Novembril. Meil siin on jõuluhooaeg seega juba alanud. Eestis vist alles kadri- ja mardisandid tulemas...
Subscribe to:
Posts (Atom)