Leivategu

Ohhjahh... kohalikud siin nõuavad mu käest mingit tüüpilist Eesti toitu. Mitu kuud olen juba mõelnud, et mida sellist küll teha, mida ma 1) oskaks teha, ja 2) mis oleks ka Eesti söök (ja mitte terve Euroopa ja poole Brasiilia peal tavaline asi...hapukapsa on Saksa immigrandid siia juba 20. sajandi alguses sisse toonud ja see mingi eriline eksootika siin São Paulos ei ole). Lisaks on siis veel probleem, et paljusid meile tavalisi toiduaineid pole siin saada või saab vaid läbi suure raskuste (rukkijahu on haruldus, õige maitsega hapukoort pole veel kohanud, kohupiima-petti-keefirit siin ei tunta...raske on sedasi, hehehe).
Leivateo mõte tuli hetkel, kui ma suurelt turult kesklinnas (Mercado Municipal) leidsin ühes putkas müügil köömned. Köömned on siinkandis piisavalt haruldased, et müüja ei teadnud neile isegi portugalikeelset nime anda. Kotike köömneid oli importkaup ja pakile peale trükitud "kümmel". Saksa toode vist... Igaks juhuks ostsin köömned ära ja mõtlesin, et nüüd vist leivateost ei pääse. Otsisin siis netist rukkileiva retsepte... Järgmine takistus - juuretiset rukkileivaretsepte eriti kerge leida ei ole. Ja juuretist ennast siinmaal vist ammugi ei tunta (ehh, rukkileibagi ei tunta). Sõna 'juuretis' portugali keelde ka tõlkida ei oska. Ühe majanaabri käest küsisin (see oskab saia küpsetada), aga tema ei teadnud sellisest asjast midagi. Nooh...emps saatis mingisuguse retsepti meili teel. Kuna muud valikut pole, siis hetkel läheb see loosi. Poest leidsin pika otsimise järel rukkijahu kah. Juurde orgunnisin veel mingit nisukiudu ja mingeid seemneid (ai ärge paluge tõlkida...nägid leiva sisse panemiseks sobivad välja), Youtube'ist otsisin kah leivateo õpetusi ja täna siis võtsin julguse kokku.
Pärm sooja vette, suhkurt juurde, kokku segada, siis 10 minutit seista lasta. Siis jahud-seemned-köömned, sool ja veidi sulavõid. Segasin selle segu kokku ja panin räti all päikee käes kasvama. Õues on siin täna mingi 28C kanti, päikeselaigus vist ehk rohkemgi. Praegu tagantjärele on kahtlus, et ega sellest temperatuurist vist tegelikult ei piisanud. Järgmiseks leivateoks pean suuremat suve ootama (ega siin 40C tulemata ei jää - paras ilm pärmitaigna kergitamiseks). Pildil siis minu tainapäts räti all, maja hoovis kerkimas. Ega ta ausalt öeldes eriti just kõrgemale ei kerkinud, valgus rohkem külgedele laiali, sest taignanõu oli liiga suur. Umbes 45 minuti pärast mudisin oma taignajupi veel kord veidi jahuga läbi, tegin kolm pisikest pätsikest ja panin veel 15 minutiks räti alla kerkima (seekord eelsoojendatud ahju ukse peale... suure leivateo peale oli päike juba majanurga taha vajunud ja majahoovis enam nii palav ei olnud). Seekord ei kippunud pätsikesed pea üldse kerkima. No, kannatus läbi, pätsid ahju, 20-30 minuti pärast välja...ja siin nad on. Veidi magedad tulid (ei osanud õiges koguses soola panna), veidi tihedad kah (minu esimene pärmitaigna katsetus), aga süüa mingil määral kõlbavad. Juustu peale ja pole väga viga.
Teistele pakkumiseks pean muidugi veidi veel harjutama. Aga õppida tuleb mul kiirelt - pool kilo rukkijahu on kohalikus poes umbes 36eek kanti. Kalliks läheb see leivategu, kui iga väiksemat sorti kukli peale kolme korraliku leiva raha peab kulutama.
Hmmm... ja koduste leivategijatega pean vist ka veel kord konsulteerima, et selle pärmitaignaga ikka hakkama saaks. No jõuludeks saan vast selgeks.

Aga rääkides jõuludest - Avenida Paulista sai jõuluehted juba 1. Novembril. Meil siin on jõuluhooaeg seega juba alanud. Eestis vist alles kadri- ja mardisandid tulemas...