Tänavatoidud

Väljas söömine, nii väiksemates söögikohtades kui ka lausa tänaval, on Brasiilias väga levinud komme. Kodus tehakse siin süüa küll, aga tänavatel on saadaval lai valik odavamat kõhutäidet ning brasiillased kipuvad tihti võimalust kasutama. Täna käisin sõpradega linna peal jalutamas ning tegin mõnedest tänaval söömise võimalustest pilti. Järgnev valik ei ole kõikehõlmav, (appi, mul pole kõigest pilti tegemiseks aega), aga mõned huvitavad asjad jäid kaamera ette küll.

Lanchonete

Lanchonete on pisikene söögikoht, kus on tavaliselt saada lihtsamaid sööke alatest pirukatest ja võileibadest kuni väiksemate praadideni (riis, oad, salat, kanafilee). Lisaks söödavale pakuvad lanchonete'd pea eranditult ka värskeid puuviljamahlu ja kohvi (kohvi joovad brasiillased söögi alla, söögi peale, ja muidu kah). Lanchonete on siin ülimalt tüüpiline söögikoht... erineb restoranist, kuna on tavaliselt väga lihtne ja odav - siin ei toimu mingit peenutsemist, ainult söömine. Väiksemates kohtades puuduvad tihti isegi lauad-toolid ning söömine käib leti ääres pukil istudes. Tihti asub lanchonete tänavanurgal, (pea igal teisel tänavanurgal siin linnas, ausalt), ning tihtilugu puudub tal tervenisti tänavapoolne sein. (Ööseks suletakse tänavapoolne külg plekist garaaziukse taolise mehhanismiga, mis päeval lae alla on rullitud).

Lanchonete lähedane sugulane on padaria - pagariäri. Brasiillastele meeldib osta igal hommikul hommikusöögiks värsket saia (leiba siin pole, eksole) ning paljudel tänavanurkadel on leida hübriidäri padaria-lanchonete - siin saavad soovijad lisaks muule söögile-joogile osta ka igasuguseid kohapeal küpsetatud saiu ja saiakesi. Ja vaat pagariärisid on siin tõesti paaaaaalju.... Hehe, minu tänavanurgal on ka olemas nii pisikene pool-püstijalu lanchonete (ühel pool teed) kui ka veidi suurem lanchonete-pagariäri. Selles teises müüjad-kokad juba tunnevad mind ning praeguseks teavad mu tellimust (vastavalt kellaajale) enne, kui ma suu lahti teha jõuan.







Palaval päeval

Süüa saab ka lausa tänaval, kui selleks isu on. Palaval päeval linnas jalutades pole mingi ime kohata erinevat sorti tänavamüüjaid, kes pakuvad kõike joodavat alates pudeliveest ja limonaadist kuni kookoeveeni välja. Kookosevesi, erinevalt kookosepiimast, on täitsa maitsev jook... läbipaistev ja veidi magus vedelik, mis üsna vitamiinirikas ja igati kasulik. Siin pakutakse kookosevett näiteks vedelikupuuduse puhul ning tihti ka haigetele lastele. Kookosevee müüjat on lihtne märgata - neid reedab suur roheline kookospähklihunnik. Vee kätte saamiseks, puurib müüja kookosesse augu, mille kaudu vett kõrrega juua saab (saab ka lasta pudelisse panna). Ühe kookose saab kätte tavaliselt R$1.50-2 eest (9-12 eek) ning pooleliitrine pudel kookosevett on keskmiselt R$3-4 (18-24eek).


Kel palaval päeval isu millega söödava järgi on, see võib kookosevee vahele jätta ning süüa erinevaid tänaval müüdavaid puuvilju. Eriti populaarsed on siinkandis ananassimüüjad, kes magusa vilja puhastavad, pikuti suurteks viiludeks lõikavaid ning neid viile möödakäijatele müüvad. Kogu ettevõtmise hügieenilisus sõltub muidugi sellest, kus müüja asub ja kas tal on käte ning nugade pesemise võimalust. Mul endal igas kohas sellise kauba ostmiseks aulalt öeldes julgust ei jätku. Aga idee on iseenesest ülihea... palaval päeval veel eriti.


Hot dog

Mis ma veel head leidsin.... minu eriline nõrkus, salajane patt mis mind ükspäev veel hauda, või siis haiglasse viib, on brasiilia hot dog. Hod dogist, koos kõigi tema paljude koostisainetega, ma ühes varasemas postituses juba rääkisin, aga ei jutustanud eriti pikalt sellest, kus neid kohalikke leiutisi osta saab. Iseenda kurbuseks pean tunnistama, et hot dog on oma eripärasest retseptist hoolimata siin siiki madalama klassi rämpstoit. Kenamates (ja puhtamates) söögikohtades pole sellist prahti tavaliselt saada ning nii ongi brasiilia hot dog jäänud laias laastus tänavatoiduks. Ja mitte ükskõik milliseks tänavatoiduks... Hot dogi müüakse kõige rohkem (mulle tundub) väikeautode pagasnikust ning minibusside tagauksest. Juuresoleval pildil on näha üks sellistest müügipunktidest - auto küljel on suur menüü ning tahaossa on ehitatud "köök", kus soojendatavates pottides asuvad hot dogi monteerimiseks vajalikud ained. Ausalt öeldes jääb mul ka auto tagaukse kaudu toidu ostmiseks julgust puudu ning seetõttu saan seda prahti süüa üsna harva.... nuuks... ;)

Neid ja teisi pilte saab lähemalt ja suuremalt näha siin: Söögialbum

Brasiilia kauplemiskultuur

Eino kauplemiskuultuuri suhtes olen küll eestlane mis eestlane - absoluutselt ei oska ega viitsi kaubelda ja müüjatelt hinda alla tingida. Poes meeldib näha kauba küljes hinnasilti, turul ka... et ei peaks hinna teemal üldse vestlema. Kui hind sobib, siis ostan, kui hind ei sobi, siis lähen mujale. Ega ma ilmselt rikkaks niiviisi ei saa. Eriti veel Brasiilias, kus lisaks sellele, et hinna üle kauplemine tavaline asi on, eksisteerib kohati ka nii-öelda "gringo tax" (ehk siis välismaalase maks). "Gringo tax" on see rahahulk, mille taksojuht või tänavakubitseja lisab kauba hinnale haistes lihtsameelset turisti, kes kohalikest hindadest midagi ei jaga ja seetõttu nõustub kergemini tavapärasest kõrgemat hinda maksma. (Vt. näiteks õlle hindasid Tallinna Vanalinnas - tüüpiline "gringo tax" soome ja inglise turistidele). On üsna tavaline, et sedasama rannalina, mille kohalik ostab rannal R$15 eest, pakutakse turistile R$50 eest. Kes asja õiget hinda teab ja müüjaga vaielda viitsib, see tingib muidugi jälle 50 pealt 15 peale. Muidu turul ja tänavamüüjatega tingimine tundub kohalikele olevat lausa uhkuse asi. Ostes tänavamüüjalt kolm käevõru (voi siis piraatplaati) hinnaga R$2 tükk, ei saa lõpphind tulla kuidagi üle R$5.... hehehe, Brasiilia matemaatika. Ja ega turumüüjad sellist arvutamist pahaks ei pane.
Lisaks turistikulinatele ja vabaõhuturgudele on tingimine üsna võimalik isegi tavapoodides. Brasiilias on järelmaksuga ostmine tavaline nähtus ja paljud kohalikud kasutavad seda võimalust isegi siis, kui see neile otseselt vajalik pole. Vastukaaluks pakuvad paljud poed allahindlust, kui inimene kauba eest koheselt maksab, ning veel lisasoodustust, kui makse sooritatakse sularahas. Aeg-ajalt annab tingida väiksemates poodides, kui osta korraga mitu kaupa.

Jah, teoorias tean seda kõike, aga vaat ei ole minus seda kannatust hinna üle seletada. Aga näete, tuleb välja, et vahel pole isegi minusugustel tingimisest pääsu. Kui ise hinnaalandust ei nõua, siis mõni müüja teeb minu eest isegi selle töö ära. Täna käisin endale laualampi ostmas. Olin juba üle tunni aja poodides ringi tiirutanud odavat ja korralikku lampi otsides ja kannatus oli üsna viimase piiri peal (enamikes tarbekauba poodides ei olnud laualampe, või siis olid need üle mõistuse hindadega). Lõpuks, juba alla andnult ja teel kodu poole, märkasin ühel kitsal tänavakesel ühte lambipoodi.... no ok, viimane katse. Astusin sisse ja nägin kohe ukse kõrval pisikest laualambikest, hind ka mõistlik (R$25). Ütlesin müüjale, et just sellist otsisin, küsisin lambipirni ka juurde, et kohe kasutada saaks. Lambi sisse valisin säästupirni - kuna lamp oli üsna pisike ja mingist paberilaadsest materjalist varjuga, ei tahtnud riskida ja osta kuumenevat pirni. Ega säästupirnid siin odavad ei ole... 50W pirni eest tuli välja käia veel R$18. Aga mis teha, kui 18 siis 18... neelasin uhkuse alla ja mõtlesin, et saan endale vähemalt kena laualambi. Müüjaneiu oli superlahke, testis mu lampi kohapeal, pakis kenasti kotti, võttis mu pangakaardi... ja lisas nii muuseas, juba hinda masinasse toksides, et kokku tuleb kauba eest R$40. (25+18=40??) Hehheh, tütarlaps oli vist nii harjunud, et klient kahe kauba korraga ostmise eest allahindlust nõuab, et ei kujutanud ettegi inimest, kes niisama lõpphinnaga rahul oleks. No näete, isegi siis, kui ei klient ei ole nõus kauplema, ei saa ta kauplemata minema.


ps: aga muidu..... ainult sajab. Tänastes uudistes öeldi, et 13. oktoobri seisuga on Brasiilias 2009. aasta jooksul sadanud juba kaks korda rohkem kui terve 2008. aasta jooksul kokku. On ikka vedamine mul - alates hetkest, kui siia jõudsin, on sademete hulk suurenenud ja dollar pidevalt langenud. Mingi vihje vist... Aga vot ma ei lähe ära :p